Tõendid on selged: homme me ei reisi enam nii nagu täna. Ökoloogilisest üleminekust ajendatuna muutuvad ärilennunduse tarbimisharjumused ja tekivad uued püüdlused. Tekkivad tehnoloogilised katsed arendada lennukeid, mis ei ole mitte ainult tõhusamad, vaid ka säästvamad ja palju vähem saastavad. Me oleme tunnistajaks õhuruumi süsinikdioksiidivabastusele, mis on kollektiivne väljakutse lennufirmadele, mis muutuvad üha kütusesäästlikumaks.
Eralennukid: kas kliima liitlased või vaenlased?
On ütlematagi selge, et viimastel aastatel on ökoloogiline teadlikkus tõeliselt tõusnud. Rohkem kui kunagi varem seatakse transpordiliigid kahtluse alla, mõeldakse ümber ja optimeeritakse neid, et vähendada kurikuulsat “süsiniku jalajälge”. Ärilennundus ei ole erandiks ning paljud on skeptilised selle valdkonna ja ökoloogia vahelise seose suhtes.
See ei ole üllatav, kui võtta arvesse lennupileti hinda, millest veerandi moodustavad kütusekulud. ÜRO kliimaekspertide rühma andmetel pärineb 5% CO2-heitest lennuliiklusest ja ärilennundus moodustab sellest 8%. Lennundussektori osalejad peavad seega kahekordistama oma jõupingutusi, et uuendada, mobiliseerida ja leiutada uuesti keskkonnasäästlik transpordiliik.
Kui palju kulutab lennuk praktiliselt?
Sellele küsimusele on raske otseselt vastata, sest kütusekulu on iga lennukimudeli puhul erinev ja sõltub paljudest teguritest. Siiski võime nimetada järgmisi mõjutavaid parameetreid: osutatav teenus (reisijate või kaubatonnide arv), läbitav vahemaa ja õhusõiduki reisikiirus.
Võtame näiteks kauglennuki, näiteks Airbus A350, mis läbib 800 km pikkuse vahemaa ja mille stardimass on 245 tonni. Selle lennu ajal tarbib see mudel 48 tonni kütust, mis vastab 60 000 liitrile bensiinile.
Märkimisväärsed edusammud
Kasvav energiasääst
Juba mitu aastat on lennukitootjad töötanud selle nimel, et vähendada lennuliikluse põhjustatud C02-heitmeid. Sellised ettevõtted nagu AirBus ja Boeing investeerivad õigustatult kütusesäästlikumatesse mudelitesse nagu Airbus 220 ja Boeing 787. 2010. aastal tõi Airbus isegi turule lennuki “Neo”, mis tähendab “new engine option”, mis on mõeldud selle probleemi leevendamiseks. See hõlmab õhusõiduki ümberkujundamist, mille puhul on tiibade tiivaotsad õhukesemad ja valitud kerged materjalid, nagu süsinikkomposiit, titaan ja alumiinium.
Mõned lennuettevõtjad on pöördunud turbopropellerlennukite poole, mis tarbivad vähem kütust. Keskmiselt tarbivad eralennukid vaid 3,5 liitrit kütust 10 kilomeetri ja reisija kohta. Seega on “ökoloogiline tipptase” jätnud oma jälje ärilennundusturul prestiižsete, kuid vähe saastavate lennukitega.
Roheline kütus lennutranspordis
Veel üks oluline areng on uut tüüpi lennukikütuse turustamine. Turule jõuavad esimesed partiid sertifitseeritud biokütuseid, mis on valmistatud metsa- ja põllumajandusjäätmetest, taimeõlidest ja peedijuurtest. Kuigi see võimalus on juba tõestanud oma väärtust autosektoris, on sellel suur potentsiaal ka õhusõidukite jaoks. Hinnanguliselt võivad need biokütused vähendada CO2 heitkoguseid kuni 80% võrra, kuna neid saab taimedest absorbeerida. Lab’line’i programmi raames on AirFrance käivitanud mitu Toulouse’i-Pariisi lendu, kasutades biokütusel töötavaid õhusõidukeid. Mitmed ühendused, nagu näiteks General Aviation Manufacturers Association (GAMA), on samuti ühendanud jõud, et töötada välja säästev ja keskkonda säästvam kütus.
Mõned näited selle koalitsiooni osalistest: Air BP, Aviator, Bombardier, Dassault Aviation, Embraer, Gulfstream, Textron Aviation ja World Fuel Services, Avfuel, Diamond Aircraft
Kui olete huvitatud nendest lennukitootjatest, lugege meie artiklit eralennukite tootjate kohta.
Suure jõudlusega, heitevaba õhusõiduki väljakutse
2015. aastal tõi Eviation turule oma “Alice”, 9-kohalise 2-mehelise meeskonnaliikmega reaktiivlennuki, mis lubab 1000 km lennukaugust ilma vähima saasteainete emissioonita. Elektrolennuk suudab lennata ka reisikiirusega 520 km/h ja selle laadimisaeg on poole lühem kui kasutusaeg. Kolme 260 kW propelleri jõuallikaga õhusõiduk näib olevat üks esimesi elujõulisi 100% elektrilisi õhusõidukeid.
Seega võiksime küsida, kas seda tehnoloogiat saaks kasutada ka suuremates lennukites. Vastus on jaatav: see on järgmine suur samm lennukitootjate jaoks..
Elektrikategooria: lahendus lähitulevikus?
Kui soovite rohkem teada saada tuleviku keskkonnasäästlike lennunduslahenduste kohta, lugege meie artiklit elektriliste lennukite ja eralennukite kohta.
Kunaökoloogia ei ole piirang, vaid vastutus, siis on ka AEROAFFAIRES pühendunud meie planeedi säästvamale suhtumisele. Tänu meie programmile SkyCO2 kompenseeritakse 100% iga eralennu CO2-heitest, toetades Peruu esmaste metsade säilitamist. AEROAFFAIRESi kaudu saate broneerida lennu parima hinnaga, täiesti turvaliselt ja väga väikese keskkonnamõjuga.
Eralennuki tellimiseks võtke meiega ühendust 24/7 telefonil +33 (0) 1 44 09 91 82.